VÄLJAVÕTTEID KONTROLLTÖÖDEST

Muusika
Kõik Beethoveni isad olid muusikud.
Beethoven kannatas viimased kolmkümmend aastat silmanägemise all.
Beethoven kombineeris end haigeks. Ta oli muidu kurt ja pime, aga nooti kirjutas hästi.
Schumann püüdis sooritada enesetappu ja hüppas Reini kaldale.
Verdi on kõige kuulsam ooperikirjanik.
Ka Eestis on kuulsaid naisheliloojaid - näiteks Miina Härma, kes on kirjutanud laulu " Ei saa mitte vaitki olla".
Puhkpillidest on kõige haledama kõlaga inglisarv. Metsasarv on sumbutajakujuline.


Kultuur ja kirjandus
Barokiaegne kultuur oli väga rahutu, näiteks Kadrioru lossis on pasunaid puhuvad inglid ka sedasi, et kukuvad sealt alla.
Rooma on ehitatud suur kolossem, mida nimetatakse ka ahviteatriks.
Oidipusele öeldi, et katk enne ei lõpe kui mõrvar on linnast pakendatud.
1.-20. juulini tarvitatud raamatuid ei osteta.
Koidula esimese luulekogu pealkiri on " Ema ja ööbik."
Kõige enam said Karl, ooberst ja Kobson tuntuks esimese eesti ajalehe "Sakala" toimetamisega.
Ahaa, Tammsaare sündis 1878. aastal.
Vilde oli üks esimesi, kes võitles kirjanike seas sulepea ja tindipotiga.
Lermontov oli pärit kuulsast aadlivõsast.
Lugeja kohtub kurjategijatega pärast vanglakaristuse kandmist.
Näitusele on välja pandud kunstnike tekstiilid ja nahad. Hea mulje jätavad keraamikute kõrvadega tassid.


Looduslugu
Märtsis saabuvad meile esimesed kevadekuulutajad -- kuldnokad ja keevitajad.
Kaks kõige suuremat on Ameerika mannerg ja Aasia mannerg.
Panama kanalat ehitati tervelt viiskümmend aastat.
Loomaaias ehk soopargis oli palju loomi. Kõige rohkem meeldisid mulle hüljes, karu ja käpard


Siit ja sealt
Psühholoogia kontrollib, kas inimene pole haige, näiteks need neli: koleerik, viinik, mehaanik ja flegmaatik.
Õpetaja ees ja lapsed järel -- nii korrati tähti, sest lugeda ei osanud neist veel keegi.
Hüppelati kohale jõudes muutis tuul suunda.
Naine lüpsis jõe kaldal lehma, aga vees peegeldus kõik vastupidi.
Mari tahtis midagi öelda, aga avanev uks sulges ta suu.
Kui leinatalitus oli lõppenud, hakati tuntud näitleja kirstu teatri väljakäigu poole kandma.
Vastavalt teie juhistele olen sünnitanud kaksikud juuresolevas ümbrikus.


Poliitika
Ega Ivi Eenmaa polnud üksi seal pangas tegija, seal oli ka teisi mehi, kes enne lõppu ära läksid.
Tegemist on investoritega, kes on võimelised vähemalt miljonist kroonist ilma jääma.
Igapäevane elu
Palju noori jalutab meil õhtuti suure paju all või läheb mõnele muule kuritegelikule teele.
Abielupaarid, kes on erinevatest rahvustest, lagunevad kiiremini.
Turvast kasutatakse meil lautades lehmade kuivendamiseks.
Lasteaia söökla kõrval võib tihti näha äravisatud leivakoorukesi ja väikesi lapsi.
Kokk istus pliidil asuva katla kõrval.
Õppinud vaevu rääkima, ütles ema mulle, et tänavat tohib ületada vaid rohelise tulega.
Kes läheb vales kohas üle tänava, saab kakssada krooni.
Kartulikottidega soojalt riietatud naised ootasid äraveomasinat.
Koju jõudes avastasin, et postiljon oli mu korteri ära vahetanud.
Tulin tuppa, panin riided nagisse ja sõin ära.
Kodus püüan olla korralik- kannan vett, lõhun puid ja teisi asju.
Minu ema on poes müüa.
Iga õhtu, kui on mõni põnev film, istume terve perega teleka taga.
Pesuköögi põrandal paistis päike, mis oli paksult seebivahuga kaetud.
Vanaema elas minu juures kuni kolmeteistkümnenda eluaastani, suuremaks saades varustas ta mind rahaga.
Päris nõid ta ei olnud, aga ta oskas arstida rohtudega inimesi, mida ta metsa alt korjas.
Puuraidur teretas vaia otsa.
Ükskord olin ma nii haige, et mul oli 40 kilo palavikku.
Kõige parema meelega söön ma riisipudingit õunakompostiga.


SA OLED TÕELINE EESTLANE, KUI ...
... arvad, et Lätiga võiks kunagi väikese võiduka sõja pidada, ehkki tegelikult peaks Eesti piir vastu Hiinat käima
... veenad kõiki välismaalasi, et soome saun leiutati tegelikult Eestis
... armastad pigem viriseda ja vinguda kui vastu hakata ja mässata
... pead normaalseks, et suurema osa vestlusest moodustab vaikus
... vastuseks "mhm" ümisemine on arusaadav ja põhjapanev vastus ka kõige pikemale vestluskaaslase monoloogile
... pead verivorsti ja kama ülimaitsvateks roogadeks ega mõista välismaalaste ninakirtsutamist
... unistad aeg ajalt sellest, et saaks Eesti (koos Petserimaaga) Venemaa küljest lahti lükata
... oled kindel, Eesti õlu on maailmas kõige parem, väitku teised mida tahes
... mõtled, et 30 külmakraadiga sobib paljapäi käia küll (ja kes seda ei tee, on memmekad)
... arvad, et Tallinn on suur linn
... ei kahtle, et Suur Munamägi on mägi
... vaatad metsavälul hajameelselt ringi ja pomised enda ette: "Ei tea, kas siin WiFi ka on?"
... su kõhutunne ütleb, et Eesti on tegelikult maailma naba
... arvad, et Eestis on kõige ilusamad naised, aga vastikud välismaalased noolivad neid liiga palju
... kirud alalõpmata ilma: kui lund ei ole, on see halb, kui on, siis on see valge sitt
... leiad, et mõtelda ja koristada võib üks kord aastas (talgutel)
... grillid jaanipäeval õues vorsti isegi siis, kui tol päeval tuleb taevast poole aasta jagu vihma
... kasutad iga lause algul "normaalne", lõpus „raisk", iseloomustava sõnana on käibel täheühend „krdi", tervituseks ütled alati „tsau", ning kasutad sageli sõna „davai"
... tead siiski, et kõik venelased on tiblad, soomlased põdrad, ameeriklased, viimne kui üks, lollid ja paksud. Lätlastel, teadagi, on paljudel 6 varvast.
... selgitad veendunult, et eestlaste nimetamine "aeglasteks" ja "gorjachii parnii-deks" on pahatahtlik laim
... kasutad alati, kui võimalik (ja ka siis, kui pole), sõnu „pede" ja „neeger". Ka „kilid" ja „tiblad" on toredad sõnad.
... oled üldiselt veendunud, et eestlased on nutikad, töökad ja muidu muhedad, ehkki tõded aeg-ajalt, et eestlase lemmiktoit on teine eestlane.
... sinu ja suure osa su sõprade vanemad on lahutatud
... omad andmeid, et kõik "murjamid", nagu sa ütled, soovivad iga hinna eest Eestisse elama tulla
... arvad, et Võsapetsi saade on sotsiaalporno, aga vaatad ikkagi
... kuulutad, et ajakirjandus on kollane pask ning haarad seejärel värske Õhtulehe järele
... tead päris kindlasti, et Laar hävitas Eesti põllumajanduse, Savisaar müüb meid venelastele maha ja Ilves on mingi välismaalane, kes ei tea asjast midagi.
... ei leia midagi halba selles, et parkida auto kaubanduskeskuse ette üle kahe invaliidi parkimiskoha korraga
... lähed kaasa iga-aastase marjul-seenel käimise eufooriaga
... vaatad telekast nii vabariigi aastapäeva paraadi, presidendi vastuvõttu kui ka mõlema kordusi
... arvad, et Eesti sinep on kangem kui kuskil mujal - ning räägid 50 aasta vanuseid lugusid Saksa sõdureist, kes seda leivale määrisid
... mõtled aeg-ajalt, et lätlased on halvemad kui meie, soomlased aga arvavad end meist paremaks
... pead õlut karastus-, mitte alkohoolseks joogiks
... oled valmis ka sel aastapäeval vaatama suure põnevusega "Politseiakadeemiat" (mis tahes osa, kui Kanal2 vaevuks näitama).
... pead laulu- või tantsupeo jälgimist või sekkes osalemist igale EV kodanikule põhiseadusega ette nähtud kohuseks
... usud, et kui halb asi ka poleks, Lätis on alati kehvem.
... sööd "mädanenud" kilusid, mille maitset üritatakse pipra ja vürtsiga varjata.
... oled kursis, et kõik see Eesti kunst on üks sitt purgis
... ei kannata, kui keegi kohvikus sinu lauda istub, isegi kui kõik ülejäänud kohad on kinni
... oled veendunud, et Eurovisiooni lauluvõistluse eelžürii ei tea muusikast midagi (sest nad ei tea isegi laulu „Tuulevaiksel ööl")
... pead naisekandmist tõsiseltvõetavaks spordialaks, vähemalt nii kaua, kui eestlased võidavad
... tead peast laulu „Kui on meri hülgehall..." ja imestad, kui keegi ei tea, mis on "Tuljak"
... oled harjunud võõramaalastele selgitama, mida tähendab "terviseks" (ja veenma, et see pole "terrible sex") ning õpetada neid hääldama väljendeid "jüriöö ülestõus" "täieõiguslik" ja "jää-äär"
... sa imestad aeg-ajalt, mis värvi on armastus ja miks juulikuus lund maas ei ole
... oskad vajalikul ja ka mittevajalikul hetkel tsiteerida filme "Viimne reliikvia", "Noor pensionär" ja "Siin me oleme"
... oled veendunud on BMW on rullnokkade, mitte ärimeeste auto, või isegi pigem relv kui auto
... võtad välismaale igaks juhuks kaasa musta leiba, Kalevi shokolaadi ja Vana Tallinna (või Eesti viina)
... tead, mida tähendab sõna "karupüksid" ja sul on need lapsepõlves isegi olnud
... kaugel maal puhkusereisil kuuled läheduses eestikeelset juttu, haarad oma asjad ja kaod, sest teise eestlasega kohtumine on kole-kole nagu malaariasääse käest doonorivere küsimine.
... saad igast eelnevast punktist aru

ufod vanadel maalidel

Viimasel ajal on ufod teemad muutunud ülipopulaarseks ja Vatikan lubas ju 2012-2015 avalikustada kõik ufo toimikud. Palju inimesed on kas filminud või pildistanud asju mida ei ole suutetud ära seletada. On ka asju mis võltsid. Aga mis pidi 15 sajandi maali kunstnikud midagi sellist välja mõtlema ? 

Soovitan ära ka vaatada kaks filmi kus räägib ka natukene vanadest maalidest kus on ufokujudised olemas...

Secret Space I

ja teine film

Secret Space II

Suitsetamine avalikus kohas kriminaalkaristuse alla!

Tea, mis imeloomad need suitsuneelajad on, et võivad julgelt rahvast täis perroonil või bussipeatuses oma sigarette läita? Miks on neile lubatud blokeerida kaubanduskeskuste ja poodide väljakäigud, nii et majast lahkumine ilma kohustusliku suitsuvinguta on mittesuitsetaja jaoks võimatu? Miks on lubatud täiesti seaduslikult narkomaanidel meie keskel oma ihasi rahuldada, mõni ei jõua näiteks rongis rongiuste avanemistki ära oodata – juba koni suus.

Kui alkoholi tarbimine avalikes kohtades on keelatud ning keelatud on ka alkoholijoobes avalikus kohas viibimine, kui see segab teisi või alandab inimväärikust, siis miks ei ole keelatud suitsetamine, mis on otseselt ohtlik mittesuitsetajate tervisele ning eriti lastele? Millise sihtgrupi huve teenib vaba suitsumaailm? Kas meil on üldse olnud kasu erinevatest rumalatest siltidest, mis suitsupakkidele kleebitakse, või ongi see samm astutud suitsuvastaste rahustamiseks teades, et suitsetajatele on see sõnum kui hane selga vesi.
Suitsetajad on narkomaanid. Nikotiinisõltlased ei ole küll eriti ohtlikud oma tegutsemistes teistele inimestele, kuigi ka nemad muutuvad närviliseks ja ärritatuks, kui suitsu ei saa. Seega käitumismustrites muutused on olemas ning kindlasti mõjutab see ka nende läbisaamist teiste inimestega.
Olen nii mõnigi kord mõelnud, mis toimub sellise inimese peas, kes avalikus kohas suitsetab ja kõrvalseisjaile suitsu näkku puhub. Kui neist võib veel aru saada ning sinisilmselt uskuda, et nad ei tea, kuidas suits, olenemata väljapuhumise suunast, siiski kõikjale levib, siis täiesti arusaamatud on lapsevanemad, kes oma võsukeste juures tubakat tirivad. Üks pilt tavalisest õhtupoolikust ühes Eesti väikelinnas – isa ja poeg (umbes 3-4 aastane), poeg isal süles ning kioski ees. Isal läidetud koni suus ning ostab pojale Fantat. Minu mõistusele ei jõua sellise käitumise olemus kohale. Miks küll? Kas isa eesmärk on oma laps tappa juba enne tolle kooliealiseks saamist või milles on asi? Titemammad, kes oma sülelastega jalutavad ja kõik kooris tossavad, on aga veelgi rõvedam vaatepilt. Aga ju see ongi meie äratossanud rahva mentaliteet...
Ent suitsetamisest avalikes kohtades tuleb lahti saada! Suitsutirimine teiste inimeste juures karistatavaks!

ERAKORDSED SURNUD

ERAKORDSED SURNUD

97. Liivi surnulugude puhul paistab silma asjaolu, et rannarahvas pole võrdlemisi kuigi

palju viljelnud surnute kummitelemise ega eriti nn. kodukäimise motiivi. Kuna eesti mütoloogias

kodukäija ja C/ on populaarseimaid kujusid üldse ja ka läti massiloomingus surnud suurt rolli, siis liivis kummiteleva

surnu mõiste on tugevasti taganend ristiusu mõjul arenend kuradi mõiste eest, nii et tänapäeva

liivlase teadvuses kõik kollid, tondid ja üldse igasugu kummitused kuuluvad harilikumalt

kuradi ja selle ametivendade kildkonda Muidugi ka surnud liiguvad

ringi Liivi rannikul, võtavad vastu uusi surnuid, rändavad parvedekaupa oma erilisi teid,

näitavad end elavaile unes ja ilmsi, kõnelevad ja teotsevad küll ja küll, nagu esitet eelpool,

aga harilikumalt ei kujutelda neid siiski mitte kollena ega kummitusina, kes kollitelevad

lihtsalt spordi pärast, vaid kui nad mõnikord ka kollitavad, siis aina sellepärast, et neid on

tülitet kuidagiviisi, pahandet, haavatud, et neid otse provotseeritakse kummitelema. Juba

terminoloogias see vahe väljendub selgesti. – Üldiselt surnud hingi nimetetakse läti lainsõnaga

miri~õd või lihtsalt garad s.t. vaimud; niipea aga kui surnu saab kolli,

kummituse ilme, siis öeldakse tema kohta kohe ka vastavalt spuok. Niisama on iseloomustav, et „kodukäija” mõistele sõnasõnalist vastet liivis

ei ole, olgugi et mõistest endast saadakse kohe aru, aga jutustada teatakse vähe sellisest

kollitelevast surnust, kes tuleb end „näitama” elavaile hirmutisena.

Ometi surnute kummitelemine pole Liiviski päriselt võõras, ja kuigi siit palju näib siirdund

kuradilugudesse, siis natuke on püsind ikkagi puhtal kujul surnulugudena. – Ka Liivi

rannikul surnud käivad öiti kollitelemas, nagu selgund juba eelpool esitetust. Ka liivi surnuaidel

on nähtud pimedas imelikke asju: mõni on näind kalevirulli, mõnele nagu joosnuks

järgi lõngakera, mõni näind inimest kumardumas jne. . Ja ka liivlased võtavad selliste

kummituste vastu kaitseks tarvitusele teatud ettevaatusabinõusid. – Juba eelpool

oli juttu naela löömisest laiba pesemise kohta, kuhu pesuvett kukkund maha, et surnu ei

tuleks hirmutama . Samaks otstarbeks pannakse iga surnu rinnale ka punasest lõngast

ristikene . Ja kui keegi surnu käib hauast väljas, siis tehakse ja lõigatakse tema hauale

riste, et ta ei pääseks välja . Võrreldes aga näit. selle haruldase leidlikusega, millega

eesti massifantaasia on otsind sadu ja mitmeid sadu kaitseabinõusid surnu kodukäimise

vastu, tundub küll kohe, et liivlasi need abinõud pole huvitand kuigi paljut.

Asugem siis jälgima surnute kollitelu Liivis. – Öiti juhtub sageli nii, et tuled mööda teed

pimedas ja tunned, nagu keegi teine tuleks kaasa, vaatad aga ringi ega näe kedagi, – siis

surnu on kaasas, ja käijal tekib hirm, siis mõtelgu käija, et see on vast ehk minu taat või

mõni muu ligidalt sugulane, kes on surnud, – siis julgus tuleb taas tagasi ega tundu enam

hirmu . Veel parem on sellist surnut esimest korda nähes lugeda issameiet „jalust pääni”

s.t. tagurpidi, – siis ei tunta üldse enam kunagi hirmu surnute vastu . Tihti inimene

tunneb, nagu läheksid tal läbi keha külmavärinad, siis olevat need ärasurnud pahad vaimud

tema juures, nad ainult tulevat manu ja minevat taas ära, ilma et nad teeksid midagi; kui

inimene „heidab” risti ette, siis puha kaob kohe ära; kui aga hää surnu tuleb manu, siis

inimene ei tunne midagi, ka värinat mitte. Teiseltpoolt öeldakse, et külmavärinad

läbi luude ennustavad haigeks jäämist  (Eestis kui külm värin käib üle ihu, siis surm

mõõdab aset või susi käib jälil –) < Hargla. Ligemalt vt. külmkinga päätükis).

Kui õlad on sellised rasked, siis litsuvat pääle mingi vaim – ikka selline enestapja

või „kuradi vaim”, hää vaim juba ei tule (V – vrdl. painajat!).

Aga kuigi surnud kollitelevad mõnikord ja nende vastu tuntakse hirmu, siis see on ikkagi

midagi erakordset. Kogu rannikul domineerib arvamine, et harilikud surnud ei kummitele

mitte kes siin elus aus oli, see vaim ka pärast surma teotseb ausalt),

või nagu öeldakse, kes kooleb omal ajal, see ei kummitele . Kui aga mõni inimene

sureb kuidagi ennem, kui jumal talle on määrand, siis ta tuleb kummitelema veel seni,

kuni jõuab jumala määratud surmaaeg . Hää inimene, kui see sureb, läheb oma kohta

magama ja on paigal, aga kes on halb, vaat see küll peab käima mööda ilma, kuni tuleb

viimispäev; nendel olevat isegi oma päälik või ülem = virsnika  ja piibliski ju on öeldud, et kaitsku jumal nende halbade

vaimude eest . Jah, nõnda see on küll, et halvad hinged teevad oma tempe kuni viimispäevani,

aga selle-eest neid siis ka pärast keedetakse katlas igavesel tulel . Pahad

vaimud on tulnud haudest välja, neil polevat rahu magada . Punkt kell 12 igal keskööl

surnud tulevad käima mööda teed – sellepärast keskööd nimetetakse kummituste tunniks

(: Arvati, et öiti kell 12 surnuteema käivat kalme mööda ja lubavat ka surnuil

jätta sel ajal hauad, mispärast seda aega kutsuti „kummituste tunniks

öist aega kella 11–l kutsutakse „tühjaks ajaks”; juhtub neile ette

risttee, siis nad pöörduvad tagasi, mõnest muust teelahkmest nad saavad üle, mitte aga

ristteest; nad tulevad ehmatelema inimesi, ja enam sellised ikka tulevat, kel pole armu

magada, kes on surnud halba surma 98. Kes on aga siis sellised halvad inimesed, kes ei saa magada pärast surma rahulikult

hauas, vaid tulevad välja? Milliseist inimesist arvatakse, et need hakkavad pääle surma

kummitelema? – Muidugi kuuluvad siia esimeses joones kõik nõiad, kes on andnud oma

hinge kuradile ja kelle surmgi on sellepärast väga raske Juba enne hauda

matmist nõid hakkab kiusama elavaid, nagu jutustab järgmine, vist Saaremaalt pärit,

lugu

SURNU EEST PUU OTSA

Jutustaja isa olnud Saaremaal ja kuulnud sääl vanarahva juttu, kuis üks peremees olnud

vastamisi oma poisiga – peremees olnud nimelt suur kuradisell ja poiss tema vastuline.

Siis peremees jäänd haigeks ja tundnud, et ta enam ei tõuse. Ta õpetand perenaisele ja

muile järelejääjaile, et tema matusel saadetagu see poiss puusärgiga üksi ette surnuaiale

minema, kuna matuselisile antagu enne veel süüa, sest ta olnud rikas mees.

Perenaine teindki nõnda, ja poiss sõitnud üksi puusärgiga minema. Natuke sõitnud, poiss

kuulnud, kuis puusärk paugahtand, varsti teist korda. Poiss mõelnud, see hääd ei tähenda.

Säälsamas tee veeres kasvand kolm kuuske kõrvu, poiss jätnud hobuse teele ja ronind ühe

kuuse otsa. Nii kui poiss saand üles, puusärk paugahtand kolmandat korda, säält hüpand

välja must peni ja nuusutelnud kohe jälgi, kuhu poiss jäänd, kuni saand aru, et on kuuse

otsas.

Ja siis peni hakand närima seda puud, hammustama ja kaapima juuri lahti. Poiss ülal

hirmul. Kui puu olnud juba peaaegu kukkumisel, kõikund juba ja kiikund, siis poiss katsund

ja ronindki oksi mööda teise kuuse otsa. – Niipea kui kuusk kukkund maha, peni tormand

ladva manu, nuuskind, nuuskind, kuid poissi pole olnud.

Koer hakand sööma seda teist puud, ja juba seegi löönd kõikuma ning painduma. Poiss

saand vaevalt venitada end kolmanda kuuse otsa. Kukkund teine puu, peni nuhkind ladva

man, – ei ole! Siis koer näind poissi kolmanda puu otsas ja hakand närima ka seda. Olnud

pool juba näritud, poiss nutnud ja karjund, et hukkub ...

Sääl aga tulnud ratsa üks metsavaht, ja poiss kutsund teda appi. Metsavaht lasknud koera,

ent pole saand seda maha. Siis talle tulnud meelde, et tal on veel üks hõbekuul, – vanasti

ju neid kuradeid ikka tulnud lasta, siis olnud aina vaja hõbekuule, ja need olnud kaasas.

Metsavaht laadind hõbekuuliga püssi, – siis see va eihüva tahtnud joosta puusärki. Niikui

mees lasknud, kohe peni olnud pikali säälsamas vankri man maas.

Siis jõudnud matuselised kah järele, aga mis sääl enam matta, nüüd kurat surnud (!), pole

lubatud matta enam surnuaida, metsavaht kaivand papile ära. Siis tehtud suur tuleriit ja

sellel põletet laip ära. – See peremees peni näol tahtnud hukata poissi ainult viha pärast,

oma hing olnuvat tal niikuinii kuradi päralt. –

Muist kurjategijaist pääle nõia teatakse, et kaardimängijad lähevad pärast surma põrgusse,

need kurat võtvat enesele samuti põrgusse lähevad kõik suured joodikud, abielurikkujad,

mõrtsukad ja enespoojad Kõik enestapjad, tapetud või muud viisi kuidagi

enne aega hukkunud peavad käima maa pääl „näidates” s.t. kummitelemas, kuni jõuab

nende jumalast määratud surmaaeg niisama peavad kummitelema kõik need,

kellede surnukehad on jäänd matmata . Nõndaviisi lõpuks igasugu erakordsed

surnud moodustavad suure rühma kollitelijaid, kelledest jutustellakse mitmeid

„hirmu ja õuduse” lugusid. –

SINISES KAMPSUNIS UPPUNU

Jutustaja „onkel” käind teise madrusega purjus pääga Windaus vana tuuliku taga jõekaldal.

Kaaslane näidand üle jõe: „Vaat, mis see sinises kampsunis mees sääl teeb? mis ta kumardub?”

– Onkel pole näind midagi. Nad läind paadiga üle jõe vaatama ega ole näind muud,

kui üks käis vedelnud liivas. Nad tõmmand selle üles ja vedand liivast välja terve surnukeha

sinises kampsunis. – Vaat selle vari siis näidandki enne ennast. –

.

HUKKUNU LAEV

Siiasamasse meie põllu taha Mustamat. auku on vajund liiva alla terve kolmemastiline

laev. Hiljem möödaminejad kuulnud sääl alatasa kummitelemist: madrused nagu vedand

ankrut üles, lasknud vette, käind mööda laeva ja karjund nagu

TAPETUD NAINE

Üks mees läind Ruot.-metsa mööda Kuolka-küla poole ja näind soos naist vallali juustega,

kes liginend tema poole. Natukese aja pärast ta tundnud, kuis tema õigele laskund nagu

mingi raskus, millest ta pole võind vabaneda kuidagi, vaid pidand seda kandma. Kui ta

jõudnud juba peaaegu Kuolka-külani, alles siis õlad muutund taas kergeks, higistamine ja

väsimus lõpnud. Kõneldud, et see olnud röövitud ja hukatud naise vaim või hing, see raskus.

Selline koll võivat kummitella igasugu kujul. esitab jutustuse painajalugude sarjas).

MAHALÖÖDUD KERJUS

Siinpool Sikrõg-küla heinamaid on metsas jalgraja sild üle jõe. Selle silla man peaaegu

kuni Ukila-teeni keegi nagu jooksvat aina kellega. See olevat sest, et sääl surnuvat üks

vana sant. Kord jutustaja vanaema, Lorm-talu vanaperenaine, karjatand sääl lehmi ja

kuulnud, nagu sõidaks üks lihunik. Ta läind vaatama, – midagi pole olnud. Siis ta taiband,

mis värki lihunik see olnud, – see olnud see ärasurnud või mahalöödud sant. –

ÜLESPOOND SOLDAT

Liivimaal kuskil talus kunagi vanasti sõja aegu üks soldat poond enda üles ja kummitelnud

siis sääl talus öiti alatasa.

PÄÄTA SOLDAT

1) Ost-talu (Loik-külas Kl ja M vahel) perenaine Mari olnud karjas. Ilm olnud õige kuum,

ja tema rutand enne lehmi tulla jooma Ävõrt-jõe kaldale. Natuke ta saand juua, kui ta

näind, et säälsamas tema juures – põõsas ainult vahel – ilma pääta soldat pesnud oma

verist pääd sellessamas jões. Perenaine vaadand mitu korda päris lahti silmega – pesnud

ja pesnud tõesti – ja pole julgend liigahtudagi, joosnud siis koju, jäänd haigeks ja magand

pikali voodis. – Vanad inimesed teadnud, et vanasti, kui soldatid olnud korteris mööda

talusid, siis sääl kohal üks soldat raiund teisel pää ära, mispärast arvatud, et küllap too

soldat siis sääl veel kummitelnud. .

2) Ke~igtara–oja kutsutud ka kummituste ojaks. – Kaks jutustajale tuttavat neidu tulnud

Ire kirikumõisast, jõudnud ojast üle ja näind siis, kuis pääta soldat tulnud neile järgi piki

mereranda hobuste sõiduteed mööda. Neiud joosnud Sikrõg-küla poole. Sääl, küla paatide

juures kadund ära see soldat, kes joosnud kogu aja neile peaaegu kõrval kaasa. .

Esitet lugudes igasugu erakordset surma saanud on püsind massimälus enam-vähem ikkagi

veel otsekoheselt surnutena, kuid veelgi sagedamini vahenditu side surnu mõistega tuhmub

ikka ähmasemaks ja ebamäärasemaks, kuni see unub ja kaob peaaegu täielikult, nii et

veel ainult teadlase silm võib jälgida seda, ja siis surnutelood siirduvad juba iseendast

teisale, algupäraste surnute asemele astuvad massiteadvuses kõiksugu kummitused, tondid,

kuradid, painajad, rahavaimud, haldjad jne. – ning nõnda ongi võrsund surnuist välja

kirju pere erinimelisi fantaasiakujusid. Juba haldjate päätükis tuli viidata mitmel

korral ilmsele surnute mõjule (näit. reheema, õitsiisa ja eriti veel merehaldjate puhul –– niisama näitavad ka järgmised päätükid, et just erakordsed

surnud on suurimaks luulesalveks, kust massifantaasia ammutab aina ja aina jälle uut

seemet oma nägemuste nurmele, mil pakateleb üha kummalisemaid muistendite õisi. Usk,

et inimhinge eluiga ei lõpe veel ihuliku surmaga, on üldse massiloomingu viljakaim idu,

mis on sigitand maailma täis üliloomulikke olevusi.

Iseäralise ja eriti silmapaistva koha teiste kollitelijate seas on saand väikesed lapsed ja

nimelt need, kes on surnud enne ristimist, teiseks need, keda emad ise on hukand. – Vanasti

usutud, et laps, kes sureb ristimata, see jumalale ei võivat kuuluda, ja sellepärast rutatud

ikka ristimisega; kui pappi pole saadud, siis köster ristind ruttu ära . Surnud aga laps

siiski enne ristimist ära, siis ta kuulund kuradile . Otse selle vastu väidetakse teiseltpoolt,

et ristimatult surnud pääsvat „nõndasama” s.t. eo ipso, iseendast taevasse . Kolmandad

seletavad, et ristimatult surnud taevasse küll ei saavat , vaid nad olevat

lihtsalt inglite hulgas . Enne ristimist surnud lapsi pidavat maetama tingimata surnuaia

pühitsetud mulda, sest muidu nad hakkavat kummitelema . Ja lõpuks arvatakse ka,

et ristimatult surnud laps kummiteleb selle ajani, kunas pidanuksid olema ta ristsed, selliste

laste nuttu olevat kuuldud küllalt .

Samane arvamine on täitsa üldine neist lastest, keda emad ise on kägistand. Need on nn.

ärahukatud lapsed = jara-zumdõd lapst (lvÜ, lt zumet *geliehenes Geld unterschlagen*,

Ulm). – Tüdrukute poolt hukatud lapsed nutavad ja uluvad öiti . Metsas öösel käies

on kuuldud küll ja küll sellist laste nuttu; jutustaja ema seletand, need olevatki hukatud

lapsed . Pääle hukkamist lapsed kummitelevad teatud aja  või

täpsemalt: nad ei saa enne rahu, kuni keegi leiab nende luud ja matab surnuaida, enne

43

seda nende luud uluvad öiti .Matmise kõrval väidetakse teiseltpoolt, et need lapsed kummitelevad

kuni selle momendini, kunas peaks olema nende loomulik, jumalast määratud

surmatund . Niipea kui ema kägistab oma lapse, kohe kurat tuleb sellele manu ja

püsib seni tema man kuni jumala määratud surmatunnini; ka siis kui papp matabki nende

luud enne maha, nad käivad ikkagi edasi, kuid küll mitte nii palju kui matmata . Lõpuks

teatakse sedagi, et hukatud laps muutub painajaiks (Lätis hukatud

lapsest saab painaja = lietuvens, kes elab maailmas ja piinab inimesi seni, kuni ta

luud maetakse maha või kuni jõuab aeg, kunas ta pidanuks surema loomulikku surma

Laima määramisel . – Eestis „rahvaluule laseb ristimata laste, emade poolt

hukatud laste ja kristliku matmiseta jäänud isikute hinged maailma minna uitma

Ristimata surnud ja hukatud lastest teatakse järgmisi lugusid.

JALAJÄLG KIVIL

Ire Irtnum-niidus on suurel kivil selline pisikene inimese jala jälg pääl. Sinna kivi alla

olevat maetud tüdrukute hukatud lapsi, ja säält nad tulevat siis välja kummitelema. –

LAPSELUUD TAMME ÕÕNSUSES

Kaks meest sõitnud orikatega Riiga, et neid müüa. Õhtu tulnud pääle, kõrts olnud kaugel,

ja nad jäänd öömajatama ühe tamme alla ühe mõisa ligiduses. Nad heitnud natukeseks

koormale tukkuma, kuni hobused söönd. Sääl ilmnud neile unes selline noor poiss ja seletand,

ta olevat säälsamas tammes paarkümmend aastat, ema hukanuvat tema ära ja pannuvat

luud tamme sisse. Noormees palund teelisi päästa tema säält ära, ta tahtvat saada

kah kalmu, rahus puhkama, mingu mehed mõisasse, küsigu saagi ja võtku ta luud välja,

tema ema teenivat veel säälsamas mõisas, sääl tehtavat parajasti õlut ja mehed saavat

pangi õlut kah veel, kui nad lähevad. Mehed teindki nõnda, saagind puu maha ja leidnud

seest pisipisikesed luud. – Jutustaja kuulnud seda lugu ühelt paadimeistrilt. –

MUSTA LINDIGA KÄGISTET LAPS

Vaid-külas säälpool Lõk.-silda keegi mees läind metsas mööda teed öösi pimedas, kuulnud

lapsenuttu ja näind pedaja man istumas pisikese lapse, must lint kaelas. Mees läind lapse

manu ja hakand kõnelema temaga, küsind, kuis ta saand siia ja kes ta olevat selline, kes ei

saa kõnelda. Siis laps vastand, ta ei olevat elus laps, vaid hukatud, ta ema hukkanuvat ta

ära, pannuvat selle musta lindi kaela ümber, tõmmanuvat kurgu kinni ja lämmatanuvat

lapse niiviisi ära ning matnuvat sinna pedaja alla, – tuldagu, kaevatagu ta üles ja maetagu

surnuaiale, pühitsegu teda papp, siis ta saavat rahu magada; kui seda ei tehtavat, siis ta

pidavat kummitelema ajani, kuni ta ise surnuks ära. – Hommikul mindud kaevama ja

leitudki pisikene tüdruk, must lint kaela ümber, nagu ta näidand end mehele öösel. Siis

tehtud puusärk, papp pühitsend lapse, ja see maetud surnuaida. –

IRE KÕRTSI KUMMITUSED

1) Ire kõrtsis teenind üks tüdruk ja sellele sündind kaksikud – üks poiss teind talle. Tüdruk

kägistand lapsed ära ja visand kõrtsi suure kapi taha. Kord üks vana juut Leibk(e) magand

kõrtsis ja kuulnud, kuis tuldud nagu uksest sisse ja tantsitud. Juut hakand otsima tikke.

Kuni ta leidnud need ja tõmmand tule, pole olnud enam midagi. Va Leibk imestand ja

heitnud magama taas. Nii kui ta jäänd nagu magama, jällegi tantsitud toas. Siis juut

tõmmand silmapilk „joonelt” tule ja näind, kuis kaks pisikest tüdrukukest joosnud sinna

kapi taha.

Hommikul juut jutustand seda kõrtsmikule. See öelnud: „Mis sa plärad! kust siia võisid

sugeda lapsed!” Va Leibk: „Ja-jah, olid, olid!” Kõrtsmik saand vihaseks ja kihutand juudi

välja. Va Leibk läind ütlema urjadnikule. Kordnik tulnud kõrtsmiku manu ja ütelnud, et

vaja otsida kapitagune läbi. Ja nad leidnudki säält kapi tagant pisikesi inimluid.

Kõrtsmik imestand, kuis need luud saand sinna. Siis talle karand korraga meelde, et ta

teenija tüdruk olnud korra „jäme”, et sel nagu pidanuks olema laps, küllap see on visand

lapse sinna. Nad pannud luud kotti ja viind surnuaiale. Tulnud papp ja matnud jumalasõnaga

maha. Pärast seda Ire kõrtsis pole olnud enam kummitusi. –

2) Seda kohalikkude olude ja ajamaitse kohaselt stiliseeritud lugu jutustetakse ka vähe

vanemal kujul. –

Kuskil kõrtsis teelised pole saand magada kunagi: kui puhutud tuli ära, siis kuuldud, kuis

hakatud tantsima põrmandul. Nii juhtund mitme teelisega. Keegi kord mõtelnud: vaja

vaadata, mis sääl siis õieti võiks olla. Ta võtnud omale tikud kätte, et tõmmata kohe tuld ja

vaadata. Ning ta näind, kuis kaks pisikest tüdrukukest joosnud nurka kapi taha.

Hommikul teekäija jutustand seda kõrtsmikule. Nad tõstnud kapi kohalt ära ja leidnud, et

olnud pisikesed luud mähitud riidenärtsude sisse ja pandud kapi taha. Siis kõrtsmik hakand

mõtlema, et tema man olnud kord üks tüdruk, kellest ta mõelnud, et sel pidanuks nagu

sündima laps, kuid pole ega ole tulnud ja kadundki nagu ära. Nüüd ta uskund, et see

tüdruk hukand ise lapsed ja pannud sinna. Siis kõrtsmik võtnud, matnud lapsed surnuaiale,

ja pärast seda nad pole enam tantsind sääl kõrtsis.

Erakordselt surma saand laste juurde tuleme uuesti tagasi veel järgmises, külmkinga päätükis,

kuna siin lõpetagem näitega, kuis kägistetav laps pääseb mõnikord ka eluga mingi

kummalise vahejuhtumise tõttu.

MÖLDRITÜDRUK HUKKAB LAST

Üks mees läind läbi metsa ja kuulnud hoigamist, kuid näind pole midagi. Mees küsind siis:

„Mis sa hoigad, mis sul viga? “ – „Miks ma ei peaks hoigama: möldri tüdrukul praegu just

sünnib laps, ja ta tahab hukata seda sealauda pääl ülal, kuna minu pääl on need valud,

mina võtan need valud enda pääle (vaat kui naine sünnitab, siis tal ju need valud on;

küllap see tont olnud, kes võtnud need valud endale), – ja sellepärast ma hoigangi.”

Mees rutand siis minna ja küsind möldrilt, kus ta tüdruk on. See küsind: „Mis sa tahad

minu tüdrukust?” Mees öelnud: „No otsi aga ainult üles, kus tüdruk on!” Hakatud otsima

ja leitud sealaudalt. Tüdruk tulnud vastu nii priske ja terve, – mis temast tahetakse? Siis

mindud laudale ja otsitud laps üles, – ja ema jäänd järsku haigeks, nii haigeks, et kantud

laudalt maha, ise pole saand. Laps saadud veel ellu; selle suu olnud topitud kinni; nii kui

tehtud suu valla, kohe ema olnud ka haige.

Hoigaja olnud see must mees, kellele tüdruk tahtnud anda selle lapse; võib ju olla, et ta

hoigas ka häämeelest. – Sr 4 (Jutustaja kaaslased arvasid ometi, et see hoigaja oli vast

ikkagi mõni hää vaim, kes tahtis last päästa.

Nähtused, mida võib segamini ajada kummitamisega

Nähtused, mida võib segi ajada kummitamisega

1) Isiklikud kogemused – inimese tajud ja nende mõjutamine

• Infraheli
• Elektromagnetväli
• Geoenergiad (magnetväli jne)
• Nägemisorganite iseärasused
• Päikese ja Kuu tsüklid
• Kemikaalid ning keskkond

2) Fotod ja videod – mida on filmilindile ja fotopaberile saadud

• Maatriksistamine
• Orbid

Nähtuseid ja asju, mis põhjustavad meile aistinguid, mida võib segi ajada kummituste või vaimudega, on suhteliselt palju. Tooksingi siinkohal välja mõned asjad.

Esmalt vaatleme isiklike kogemuste põhjal – mis mõjutavad meie tajusid ning mis võib põhjustada meile aistinguid, et näeme kummitusi.

1. Elektromagnetväljad

Esmalt käsitleme elektromagnetvälju, kuna üha enam ja enam tuleb infot sellest, kuidas elektromagnetkiirgus inimesi ning nende tunnetust mõjutab.

Elektromagnetväli on väli, mida tekitavad elektrilised masinad, elektrijuhtmed jms, mis on lülitatud vooluvõrku. Elektrivälja tugevus muutub koos voolutugevusega. Kui muidu lülitati elektriväljad välja, kui elektrilised masinad kinni pandi, siis nüüd – seoses sleep-mode süsteemidega, on elektriväljad pidevad majas. Elektriväli ei kao enne ära, kui lülitada välja tekitav aparaat vooluvõrgust välja. Kuid mõnikord võivad ka väljalülitatud masinad emiteerida nn lühiajalisi elektromagnetvälja purskeid, mis ei ole küll õnneks tugevad.
Elektrivälja eest kaitsevad meid tihtipeale erinevad materjalid – elektrisüsteemide korpused, majaseinad ja ka inimese nahk.

Inimene ei näe elektromagnetvälju, kuid on võimeline neid detekteerima. On täheldatud, et inimesed tunnetavad enda ümber nõrku elektrivälju. Tunnetused varieeruvad kõhedast tundest, ihukarvade püstitõusmisest, tundest, et keegi jälgib sind, peavalust ja raskest olekust kuni hallutsinatsioonideni – olenevalt elektromagnetvälja tugevusest.

Tihtipeale ei ole elektromagnetvälja emiteerivad aparaadid, juhtmed nähtaval kohal, nii et inimene ei saa aru, kas tegemist on elektriväljaga või mitte. Kõige parem on sellel puhul kasutada elektromagnetvälja detektorit, mida kasutavad elektrikud, et teha kindlaks erinevate juhtmete ja väljade olemasolu. Juhul kui statsionaarne allikas puudub, siis saab juba mõelda, kas tegemist on vaimudega või mitte.

Miks ma ütlen, et kas tegemist on siis äkki vaimudega. Viimasel ajal on Ameerikas täheldatud erinevatel ghost-huntidel, et kummitavates kohtades tekivad liikuvad elektromagnetväljad, mis ei ole seotud ühegi kindla objektiga ja on võimelised liikuma suurtes ulatustes. Samas on olnud varemgi teooriaid, mis väidavad, et vaimud, sarnaselt inimestele, emiteerivad endast nõrka elektromagnetvälja.

2. Infraheli

Üks asi, mida arvatakse veel põhjustavat kummituslikke juhtumeid, on heli. Sagedused, mis on madalamad kui 20 hz (infraheli), mida inimesed tavaliselt ei kuule. Kuid teadlased nagu Richard Lord ja Richard Wiseman on leidnud tõendeid, et infraheli võib inimestes tekitada kummalisi tundeid ruumis – ängistus, kurbus, tunnetatakse nagu keegi jälgiks, külmavärinad, rusutud meeleolu.

1999. aastal tekkisid suurbritannias Coventry Ülikoolis ühel õppejõul üleöö kogemused paranormaalsustega, ta tunnetas kellegi kohalolekut ja kuulis hääli, kui ta töötas oma laboris. Hiljem osutus kummituseks tema katkine monitor, mis tekitas infraheli tasemel 17-19 Hz. Pärast monitori vahetamist lõppesid ka paranormaalsed kogemused. Pärast seda avastust leiti ka paljudest teistest n-ö kummitavatest kohtadest infraheli allikaid ning paranormaalsuste tunnetus lõppes nendes paikades.

2003. aastal viidi läbi ka üks eksperiment, kus ühel rokk-kontserdil lasti koos muusikaga ka 17 Hz infraheli. Pärast kontserdil osalejate käest küsitlemist ütlesid paljud, et tundsid külmavärinaid ja kurvemat meeleolu ja ärevust kogu kontserdi vältel.

3. Geoenergiad

Mõned uurijad, näiteks professor Michael Persinger (Laurentian University, Kanada), on spekuleerinud, et muutused geomagneetilistes väljades (mis tulenevad näiteks maakoore tektoonilisest stressist või Päikese aktiivsusest), mis võivad stimuleerida inimestel oimusagaraid ajus, mille tulemusena aju toodab palju selliseid nähtusi, mida loetakse kummitamiseks. Seda teooriat on testitud mitmel viisil.

Mõned teadlased on uurinud geomagneetiliste muutuste ja kummitamitse juhtude vahel, teised on aga uurinud, kas kummitavad kohad on seotud mõnd tüüpi geomagneetilise aktiivsuesga kohtades. Kolmandad teadlased on uurinud seda, et kui stimuleerida oimusagarat erinevat tüüpi magneetiliste väljadega, kas siis see, mida inimene kogeb, on sarnane kummitamiste juhtudega. Kõik need uurimused on aga suhteliselt ümberlükatavad ning tekitavad enda ümber palju furoori.

4. Nägemismeele iseärasused

See, et nähakse kummitusi nii-öelda silmanurgast võib olla põhjustatud tundlikkusega inimese silmades, mis lubab näha külgedele ning tunda ära liikumist, kujundeid.

Uurija Joe Nickelli järgi: “... külgnägemine on väga tundlik ning võib kergesti valeinfot anda. Eriti just õhtuti, mil aju on väsinud ning võib nähtut kergemini valesti tõlgendada.”

Teine asi, kuidas nägemisorganid meile vingepussi mängivad, on pareidoolia ehk maatriksistamine – inimese aju püüab võõrad ja tundmatud objektid seostada kiiresti juba tuttavate kujunditega ning inimene võib näha asju, mis on tegelikult miski muu.

Tegemist on inimaju omapäraga, mis tagas kunagi inimese ellujäämise. Carl Sagan arvas, et selline omapära on kõikidel inimestel ja see võimaldab võimalikult väheste detailidega aru saada näojoontest halvas nähtavuses või kaugelt. Samas võimaldab ka seesama omadus näha erinevaid asju varjudes, valguse mustris jne. Inimaju üritab endale selgeks teha, mida inimene näeb ja üritab võõrast objekti/mustrit samastada juba mõne tuttava asjaga.

2009. aasta magnetentsefalograafia uuring leidis, et kui näidata inimestele neid pilte, millelt peaks inimesed ära tundma näod (aga mis on tegelikult muud asjad), siis hakkab inimese ajus tööle nägemisüksuse see osa, mis võimaldab nägusid ära tunda. Muud suvalised objektid sellist aktiivsust ei äratanud.

(Marsi nägu, pilveloomad jne).
Seega, kui sa ei ole päris kindel, mida sa nägid, siis tasuks mõelda ja analüüsida, mis see täpselt oli. Väga paljudel puhkudel on tegu pareidooliaga ehk maatriksistamisega.

5. Päikese ja kuu mõjud

Päikesetorm on põhimõtteliselt Päikesel toimunud plahvatuse või purske kiirguse jõudmine Maale. Kiiruse jõudmist Maale hoiab ära magnetväli. Magnetväli suunab kahjuliku kiirguse poolustele. Päikesetormide ajal tulenev kiirgus ioniseerib Maa atmosfääri ning magnetvälja tugevus võib hakata tugeva tormi puhul kõikuma. Samamoodi on tegu Maa magnetvälja tugevuse kõikumistega, kui Kuu tiirleb ümber Maa.
Vaimude uurijad on täheldanud päikesetormie ja Kuu tsüklite kõrgpunktides (täiskuu) ajal paranormaalsete nähtuste sagenemist. Inimesed näevad rohkem, inimesed tunnetavad rohkem. Samas võib Maa magnetvälja kõikumine „toita“ vaime ning neid on paremini näha. Kas tegu on inimese puhul Maa magnetvälja tugevuse kõikumisel tunnetuse suurenemisega või suudavad vaimud ennast paremini manifesteerida – seda ei ole veel täpsemalt uuritud.

 

6. Kemikaalid ja keskkond

Süsinikoksiidi (CO) mürgitus tekitab inimesel muutusi tujudes, halvemal juhul hallutsinatsioone ja ka surma.

Arvatakse veel ka, et kummituste nägemist põhjustavad mitmed puudused inimeste tunnetuses, mida saaks seletada ka normaalsete füüsikaliste nähtustega, nagu näiteks – kui muutub õhurõhk toas, siis see võib põhjustada uste sulgumist.

Õhurõhu ja temperatuuri muutumist suudavad inimesed küll tunnetada kuid tihtipeale ei suudeta leida nende allikat. Õhurõhu muutudes tajub inimene et õhkkond on muutunud, aga ta ei suuda tajuda miks ja millepärast. Tihtipeale loetakse selliseid imelikke tundmusi paranormaalseks. Temperatuuri järsku langemist ruumis, temperatuuri erinevus ühe ruumi kahes kohas – selliste asjade puhul arvatakse olevat tegemist vaimudega, kes üritavad ümbritsevast keskkonnast imeda n-ö energiat jahutades sellega ruumi. Tõsi võib see olla, kuid samas tuleks kontrollida võimalikke allikaid, mis võivad põhjustada temperatuuride muutuse. 

Üks asi veel, mis võib inimese tunnetustaju segamini ajada, eeskätt tasakaalutunnet: kui ruumis või mujal on ebatasane pind, kuigi nägemismeel ütleb, et pind on sile ja sirge, tekivad ajus aistingute vastuolud ning inimene tunneb, et tal käib pea ringi või ärevust jms.



PILDID JA VIDEOD

Piltide ja videote puhul tasub silmas pidada eelkõige just kahte asja – pareidooliat ja orbe.

Pareidoolia ehk maatriksistamine, sellest oli juttu juba eelnevalt isiklike kogemuste juures. Fotode ja videote puhul tuleb sisse veel üks tasand – nende puhul ei taju inimene, kui kaugel on mingisugune objekt teisest ning see võib pareidoolia palju lihtsamaks teha, kui see muidu on. Fotode puhul tuleb mängu veel ka objektiivi kvaliteet, suumimine ning erinevad takistused objektiivil. Kui on pilt halvasti suumitud, objektiivi kvaliteet halb või on midagi seal ees (näpujälg, karvad, tolm), siis teeb see pareidoolia veelgi lihtsamaks.

Orbid

Kõige levinumad pildid vaimudest on just orbidega seotud. Orbe saab tüüpide järgi jagada nelja klassi:

1. Tolmuosakesed.

Tihtipeale võib väiksemgi tolmuterake välgu käes moodustada väga ilusa valgusorbi, mida mõnedki inimesed võivad kutsuda ekoplasmaks või muuks selliseks. Tihtipeale öeldakse ka et „see orb on ainult sellel pildil, ühelgi teisel ei ole seda“. Tuleb arvestada seda, et võib-olla oligi selles ruumis ainult mõni tolmuosake, mis juhtus sellel hetkel kaamera ette ja oli õiges kohas ja õige nurga all, et peegeldada välku.
Tolmuosake on tavaliselt perfektse ringi kujuga, millel on muster n-ö taustamürana ning ei oma kindlat piiri. 

 

 Tolmuorbid

 

Vihmaorbid

2. Mustus objektiivil

Seda on palju lihtsam märgata ja sel vahet teha. Mustusel (ehk segaval objektil) on nurklikud piirjooned ning kujult võib see olla nii läbipaistev kui läbipaistmatu. Sarnaselt mustusega jäävad objektiivile ka vihmapiisad. Need loovad pildile väikeseid läbipaistmatuid täppe, mida võib väga kergesti segi ajada orbidega.

3. Objekti peegeldus.

Objektide peegeldust on palju lihtsam märgata – kui näiteks pildil on 2 orbi ning üks on natuke intensiivsem kui teine. Mõnikord valgus peegeldub mõnelt objektilt ning loob pildile erinevaid ringikujulisi efekte, mida kutsutakse läätse-efektideks. Need on kergesti eristatavad, kuna nad tunduvad keskenduma selle objekti ümber, millest see efekt tekib.

 

Peegeldus

4. Paranormaalne nähtus

Tavaliselt loetakse paranormaalseks orbiks sellist orbi, mis tundub ise valgust tekitavat. Tihti näeb see välja, nagu oleks pildile visatud pingpongipall. Sellise orbiga kaasnevad liikumisele sarnased efektid nagu udune rada selle järel. Tavaliselt on paranormaalsed orbid värvuselt külmas spektriskaalas. Kõik orbid, mis on soojas värviskaalas (punane, kollane, oranž), võivad olla tolmuorbid, mustus või mingisugune error. 

 

võimalik paranormaalne orb...

Lõpuks tsiteeriksin ühte lõiku wikipediast:

“Kui juba on idee olemas, et majas on kummitus, siis ei ole kummitamine enam objektiivne nähtus. Kui inimene arvab, et kummitab, siis see võib võtta hoopis omaette elu. Tavaliselt on nii, et paljusid kogemusi juhtub ainult ühe korra ning need ei kordu enam. Seda ei saa kummitamiseks nimetada.”

 

Pronksöö

Miks lasti pronksiööl vandaalidel mitu tundi segamatult märatseda? Miks jäeti massikorratuste ilmselged korraldajad karistuseta? Mida kujutab endast pronksiöö seadusepakett? Mis asi on TASER? Kuidas algas Gruusia – Venemaa sõda ja mida arvas sellest meie president Toomas H. Ilves? Ehk saate neile ja paljudele teistele küsimustele vastused alljärgnevast filmist Eesti Uus Kord.

Kui sa ei taha endale filmi tõmmata on sul võimalus seda vaadata ka Google Vidoest

Eesti Uus kord

 aga kui tahad filmi endale arvutise siis

"Eesti Uus Kord" - filmi  vaatamiseks kliki ---► EESTI UUS KORD FILM!!

9/11

Järgnevat infot ei pea võtma tõena! See on lihtsalt informatsioon. Selle vastuvõtmine ei ole kohustuslik. Mis on tõde, jääb teie otsustada. See leht lihtsalt üritab teid äratada ja panna oma peaga mõtlema. Ning siin on rida fakte, tänu millele on selge, et 11. septembril, aastal 2001 toimunud New Yorgi terrorirünnaku ametlikus raportis on midagi mäda

                                                                 Ametlik raport

elles raamatus kirjeldatakse, kuidas üheksateist Al-Qaeda terroristi kaaperdasid PABERINUGADE abil neli reisilennukit ja kasutasid neid maailma kõige võimsama sõjaväega riigi ründamiseks. Nad viisid selle ellu ilma vähimagi sõjaväelise sekkumiseta ja MITTE ükski pilootidest ei pidanud vajalikuks anda kaaperdamishäiret. Ühesõnaga, terroristidel õnnestus praktiliselt kõik mida nad plaanisid, samas kui kõikvõimas Ameerika kaitsesüsteem põrus täiesti. Pärast rünnakuid vabandasid võimud, et mitte keegi poleks mitte kunagi arvanud, et midagi sellist võiks juhtuda. Kuid juba see on vale, sest mõned kuud enne rünnakuid toimusid sõjaväelised harjutused, mis sisaldasid nii Maailma Kaubanduskeskuse kui ka Pentagoni ründamist.

                                                                  Kaksiktornid

 

Mis täpselt põhjustas kaksiktornide hävinemise? Ametliku versiooni kohaselt oli selleks lennukikütuse põlemine, mis nõrgestas hoone teraskonstruktsiooni ja korrused hakkasid üksteise peale vajuma, põhjustades  lõpuks nö. "pannkoogiefekti" ning hoonete täieliku hävinemise. Kuid sellel ametlikul põhjendusel on mõned väiksed apsud. Nimelt temperatuur, mille juures ehitusteras sulama hakkab on 1510 kraadi Celsiust, aga lennukikütuse maksimaalne põlemistemperatuur on ainult 1000 kraadi Celsiust. 

                                                                             pilt 1

                                                                          pilt 2

Hea küll, oletame et see ametlik "pannkoogiefekti" teooria on õige. Kuid siis oleks pidanud hoonete keskel olevad tugisambad (central core) osaliselt püsti jääma ning siis külili vajuma. Mitte kunagi ajaloos pole ükski terasbetoon hoone tulekahju tõttu kokkuvarisenud, olgugi et nad on põlenud isegi mitmeid päevi. Need vaesed tornid aga ei pidanud millegipärast eriti kaua vastu. Üks neist (lõunatorn) 56 minutit ja teine (põhjatorn) 1. tunni ja 43 minutit. Kuigi need olid ehitatud kõvasti normidest tugevamaks, kannatamaks kõikvõimalikke ohtusid, kaasaarvatud tornaadod, tugevad tuuled, pommid ja lennukitega kokkupõrked! Miks nad vajusid kokku ilusti püstloodis, tegemata ümbruskonnas mingit suuremat kahju, nagu oleks tegemist hästiorganiseeritud lõhkamisega? Ehitisi õhkivad eksperdid teavad, et kõige raskem on lasta kokku kõrghooneid, sest need reeglina vajuvad külili nagu kõrged puud. Kõrghooned eeldavad suunatud lõhkelaengute kasutamist. Kaksiktornid vajusid kokku puhtalt ja sümmeetriliselt praktiliselt oma "jalajälje" peale. Tornide varemetest tehtud fotodel on näha korralikult lõigatud teraslatte (pilt 1), mis näevad välja nagu peale hoonete kontrollitud lõhkamist. Ning mis sädemed langevad ühest tornist (pilt 2)? Kas see võib olla termiit, mida kasutatakse terasbetoon hoonete kontrollitud lõhkamisel? Ning miks oli kaksiktornide ja hoone nr. 7 all sulanud terast ja seda isegi veel kuu peale sündmust.Seda ei saanud ju ometi põhjustada lennukikütuse põlemine, eriti mis puutub hoonesse nr. 7.

Paljud tuletõrjujad, politseinikud ja teised pääsenud räägivad plahvatustest enne hoonete kokkukukkumist (pildid 3 ja 4 ). Ning mõned teadsid juba ette, et need hooned hävivad.

                                                                       pilt 3

                                                                            pilt 4

                                                                     
                                                                      Hoone nr. 7

Miks see hoone kokku kukkus, kui sinna ei lennanud sisse ühtegi lennukit? Võimud on öelnud, et hoone oli nõrgenenud tulekahjus, mille põhjustas kaksiktornide kokkuvarisemine. Kuid see polnud kindlasti nii suur tulekahju (pildid 5 ja 6), et see oleks sellisele terasbetoon hoonele saatuslikuks saanud. Hoone põles ainult kolmest kohast, paari korruse ulatuses. Sellega oleks toime tulnud ka tavaline sprinklersüsteem. Kas me peaks uskuma, et tänu sellele tulekahjule tuli hoone alla sümmeetriliselt, peaaegu vabalanguse kiirusel ja praktiliselt oma „jalajälje“ peale?

                                                                        pilt 5

                                                                             pilt 6

Suurbritannias, BBC uudistes oli lõik hoone nr. 7 kokkuvarisemisest. Kuid see oli eetris 20 minutit enne õiget aega ja hoone ise oli reporteri seljataga selgesti nähtav. VIDEO Kuidas nad seda teadsid?

WTC omanik, Larry Silverstein, tunnistab ausalt üles, et nad lasid hoone õhku! VIDEO Sellist lõhkamist ei ole võimalik teha mõne tunniga, see võtab päevi kui mitte nädalaid. Planeerimine, ettevalmistused, lõhkelaengute paigaldamine. Millal ja miks oli seda tehtud? Ja kuidas nad teadsid?

Sellised näevad välja õnnetuse tagajärjel kokkuvarisenud hooned.
Ükski neist ei ole vajunud oma "jalajälje" peale ja ka betoon pole tolmuks muutunud. Seda on võimalike teha ainult kontrollitud lõhkamisega!

                                                                 Pentagon

                                                                    pilt 7

Väidetavalt rammis Pentagoni Boeing 757 (American Airlines'i lend number 77 Dullesest Los Angelesi). Pentagoni tekkinud augu suurus oli umbes 19,8 m lai ja 22,3 m kõrge. Kuid meie Boeing 757 tiibade siruulatus on u. 38 m, pikkus u. 47 m ja kõrgus u. 13,6 m. Nende andmete järgi ei mahu terve lennuk sinna auku (pilt 8). Järelikult peaks pool lennukist sealt välja jääma. Aga nagu näha (pilt 7) ei ole seal midagi. Ka ei ole kummalgi augu poolel jälgi tiibade tekitatud kahjustustest. Järelikult ei saa lennuk olla ka hoone sees. Aga kus ta siis on?

                                                                    pilt 8

Olgugi, et tegemist on maailma ühe kõige valvatuma rajatisega ei ole ühtegi
korralikku pilti ega videot, mis näitaks kuidas lennuk hoonesse lendab. Ja ainukesed, mis on ei näita selgelt midagi. Veelgi enam, tekitavad rohkem kahtlusi (pilt 9 ja VIDEO)

Ka auk Pentagonis on kuidagi kahtlane. Väga sirgete äärtega ning kui hoolikalt vaadata (pilt 10), paistavad sealt asjad, mis oleks pidanud kui mitte ära põlema, siis vähemalt kahjustusi saama. Ja mis põhjustas selle augu Pentagoni "kolmandas ringis" (pilt 11)? Võis see olla lennuk või siis hoopis rakett?

                                                                      pilt 10

                                                                            pilt 11

                                                  Lend 93, Pennsylvania, Shanksville

Shanksvillis kukkus alla Boeing 757 (American Airlines'i lend number 93), kuna reisijad hakkasid kaaperdajate üle võimust võtma ning terroristid olid sunnitud lennuki vastu maad suunama. Aga kus on lennuki vrakk (pildid 12 ja 13)? Kui Boeing 757 alla kukub, siis peaks ikka midagi alles ka jääma, nagu pildil 14 näha.  Mis sellega siis juhtus? Tulistati alla? Seda ütles ka Donald Rumsfeld!  Või maandus lennuk kuskil mujal?

                                                                          pilt 13

                                                                          pilt 14

                                                                    Tulekindel pass 

Ametlikuks tõestuseks sellele, et rünnakud korraldasid terroristidest kaaperdajad, on Satam Al Suqami pass, mis leiti kaksiktornide lähedalt. Mõelgem nüüd, kuidas on võimalik, et see pass sai lennata taskust välja, läbi lennuki kere, hoone seina ja kohutava tulemöllu, otse FBI meeste jalge ette? Ning hiljem selgus, et see mees on hoopis elus (ja ta pole ainuke kes kaaperdajatest elus on). Valitsus vabandas ja ütles, et see oli eksitus ning rohkem ei ole sellest midagi kuulda olnud.

Kui Bushilt küsiti, mõned kuud peale rünnakuid, et mida ta tundis, kui ta kuulis esimesest rünnakust kaksiktornidele, siis ta alustas sellest, et ta nägi kuidas esimene lennuk torni rammis. Kuid see on täiesti võimatu, sest ruumis kus ta sellel hetkel viibis ei olnud töötavat telekat ja video esimese lennuki rünnakust läks eetrisse alles järgmisel päeval! VIDEO